Meronbloggen

Blogg for deling av korte innlegg fra eller om sjøsamiske områder og andre kyst- og fjordstrøk, eller av interesse for slike områder. (Ca. 500-800 ord pluss/minus). Hvis man ønsker å bidra: Ta gjerrne kontakt pr. e-post: poasta@mearrasiida.no. Alle innlegg må ha bilde.

Sámi báikenamaid ilbman

Foto: Hartvig Birkely

Av Hartvig Birkely  

Sámi báikenamat leat vássánáiggi kulturmuittut, mat addet dieđuid mo min máttarálbmot leat atnán eatnamiid ja lagaš meara ja ábi. Dás buvttán soames ovdamearkka Leavdnjavuonas. Gávdnojit báikenamat mat leat seilon sihke dološ sámegielas- ja varra maid eará dološgielain, maid otná gielladutkit eai leat vel nagodan jierpmmálaš čilgehusaid addit dasa maid dat mearkkašit. Ovdamearkka dihtii leat Leavdnjavuonas earret eará dákkár ovdamearkkat; Vasis, Rošku ja Ikkaldas.

Buvttán moadde báikenammaovdamearkka Leavdnjavuonas. Álggos vuos go dal mii ássat golmmagielat guovllus, de ii leat imaš ahte soames báikenamat dákkár golmmagielat guovllus leat sorrasan oktii. Dás buvttán guokte ovdamearkka. Báikenamma Ruohtugeahči lea Lávttevuona beavžžabeal gáttis. Vuosttašoassi (mearusoassi) ruohtu mearkkaša «oktageardán risseáidi» ja geahči fas «gos nohká», mii dalle šaddá sadji gos risseáidi nohká. Dán guovllus gávdno dárugiel dállonamma Skogeng. Otná dárugielat báikenamma lea Skogende, mii dalle ferte leat boastutáddejuvvon jorgaleapmi sámegielsánis ruohtu. Kveanagielat báikenamma, mii lea rivttes láhkai Ruohtogeahči-namas jorgaluvvon, lea Rutonpääkenta ja mii dalle dárugillii šaddá Gjerdeendeeng (O. Rygh 1924:191). Dasto namuha Rygh «Badjeolbmuin lei ovdal áidi (ruohtu) badjil muotkki, vai bohccot geassit galggašedje bissut olggobeal njárggas», namalassii Njárggahuošas.

Olggobealde Biesaidnjárgga lea Duohástangohppi. Dárugielat báikenamma lea Lystrevika mii de lea čielga jorgaleapmi sámigielbáikenamas. Kveanagielat báikenamma lea gielalaš heiveheapmi duohástit-sánis duostin sátnái, mii de šattai Tuostinkoppa. Maŋŋil leat ráhkadan, gielalaš heivehemiin ja dasto ožžon ođđa sámegielat báikenama, namalassii Duostingohppi. 

Rávttašjotluobbalis gávdno soames imašlaš báikenamma, namalassii Jogabeana. Dárugillii lea dat jorgaluvvon Elvehund. Aitto das bálddas lea Vuolit Gopmánanguoika, mii lea viehka buorre luossabivdosadji. Čállosis «Sámi dološ osku», čujuha Adolf Steen báhppii Randulfii, guhte muitala ahte oažžundihtii guollebivdolihku, bálvaledje (sámit) čáhceipmilii, ja «jápma beana lei áinnas mii dan oktavuođas addojuvvui». Dát dieđut soitet čujuhit bálvvosmeanuide Rávttašjotluobbalis

Soames bálvvossajiid báikenamat Sámis muitalit man várás dološolbmot leat bálvalan: Báldágeađgi, Čeavrresipmil, Muorjeipmil, Guolleipmil, Ceavccegeađgi og Sieidemađđi.

Bivdocoahkásiiguin lea báikenamat. J. Qvigstad (1938:57-58) čohkkii sámegiel báikenamaid álggogeahčin 1900-logu ja dan oktavuođas namuha son 28 bivdosajiid báikenama Leavdnjavuonas. Go mearaalde galggai gávdnat viissis bivdocoahkása, de fertii geahčastit ruossut doarrás, nu ahte gáddevihtat dahje gáddemearkkat, miehte- ja doaresvihtat, šadde buohtalagai. Ovdamearkka dihtii gárte Leavdnjavuonas miehtevihtat dávjámusat sullii davásmáttás ja doaresvihtat ges sullii oarjjásbeavžžas. Coahkásiid namahusat namahuvvojit dávjá čalbmáičuohcci gáddemearkkaiguin. Ovdamearkka dihtii lea Jiehkkircoahkása nubbi miehtevihta vuolggahuvvon earret eará varis, Stuorra Jiehkkiris. 

Goahtebátnjárga mii lea Stuorrajátká máttageažis, mearkkaša dárugillii gammebergnesset.  Dát gomubákte dahje álli leat dološ sámit gohčodan goahtin nu go earásajiin ge boahtá ovdan. Bákti lea obbalassáni mearusoasis oaniduvvon ja daddjo dušše -bát.

Gávdnojit moanat ovdamearkka guovttegeardážas sámi báikenamat. Sivvan dasa leat sierranas kulturerehusat. Skáiddijávrri birrasis leat dákkár ovdamearkkat. Mearrasámit gohčodit soames njárggaid davábealgáttis Gođđasajnjárgan, danin go dáid njárggaid birra lea buori rávdogođđansajit. Oarjeleamosa dáid njárggain gohčodit boazosámit Čuoččuhannjárgan, sivas go leat doalahan dahje čuoččuhan bohccuid, man nu oktavuođas, dán njárggas. Máttabeal jávrri lea fas Geađgemuvranjárga. Namma vuolgá das go dološ boazosámit dahke geađgeáiddi badjil njárgga. Áidi galggai doalahit áldduid siskkabeal áiddi bažedettin. Boazosámiid báikenamma seamma njárggas lea fas Goahtenjárga. Namma lea vuolggahuvvon das go mearrasápmelažžas Lásse Pieras lei su vuosttaš goahti dán njárggas. Goahti lei ceggejuvvon loahpas 1800-vuođđologu.

Innlegget er skrevet i anledning Giellavahkku 2020. 

Mu giellahistorjá – mánnávuođa-, nuorravuođa- ja o...
Giekkavahkku